Küsimustele vastuseid otsimas.

esmaspäev, 13. veebruar 2017

Head sõbrapäeva!

Olgu kõigil vähemalt üks väga hea sõber, kelle käpast kinni haarata!

Sõprus on üksteise toetamine ja usaldamine ning üksteisega arvestamine.

Mitte igaüks ei leia kergesti sõpru.

Sõprus tähendab andmist ja saamist.

Kui tahadsõpra leida, pead ise sõbralik olema.

Mõtteid sõprusest

Lahke silm leiab sõpru.

Sõpradest tuntakse sind ennast.

Tõelist sõpra tuntakse hädas.

Üks vana sõber on parem kui kaks uut.

Sõber on nagu päikesekiir, mis elu soojaks ja rõõmsaks teeb.
Sõbraga jagatud mure on pool muret, sõbraga jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
Tõelisi sõpru ei saa ära osta.
Sõprus kaalub enam kui kuld.
Hea sõber tuleb ilma kutsumata.

Metsas jälgi otsimas.

Otsustasime enne lume sulamist, käia metsas ja vaadata, kelle jälgi me seal näeme. Seadsime sammud Aasumäe poole. Koolimaja kõrval oleva puu otsas märgati kohe rasvatihast. Lapsed on juba nii osavad, et oskavad emas- ja isaslinnul vaevata vahet teha. Edasi liikudes märkasid tähelepanelikud silmad ujula kõrval oleval põllulapil jänese jälgi. Jõudsime järeldusele, et jäljekütid ei peagi koolimaja juurest väga kaugele minema. Pirita jõe ääres vaatlesime parte ja kuulasime nende prääksumist. Laululava taga olevale suusarajale oli kobras langetanud päris suure puu. Uurisime lastega lähemalt kopra hambajälgi puul ja maha kukkunud laastusid. Metsas nägime hiire maha jäetud jäljerada, väikese linnu tehtud jäljerida ja kitse jälgi. Kui metsast välja jõudsime, tegime väikese pikniku, sõime kringlit ja jõime sooja glögi. Peale seda oligi aeg seada sammud koolimaja poole.
Koolimajja jõudes olid lapsed kõndimisest pisut väsinud, kuid nende silmad särasid ja põsed õhetasid mõnusasti.

Kopra langetatud puu

Metsas jalutades leidsime päris mitmeid orava tehtud jälgi.

Lisaks orava käpajälgedele, leidsime ka käbi närimise jälgi.

Metsas olid jalutanud ka kitsed

kolmapäev, 8. veebruar 2017

Katsed vee, lume ja jääga.

Tänane õppepäev oli väga teistmoodi. Terve päeva tegime erinevaid katseid ja vaatasime kuidas käitus vesi soojas ja külmas. Alguses meenutasime, kuidas vesi looduses ringleb. Võrdlesime ühesugustes topsides oleva lume ja jää raskust. Jälgisime kumb topsitäis sulas kiiremini, kas lumi või jää. Võrdlesime kumba topsi jäi peale sulamist rohkem vett. Vaatasime, kas lumevesi on piisavalt puhas, et seda juua ja arutlesime lume söömise teemadel. Viisime ise vett õue jäätuma, tahtsime näha, kas jää paisub.

Käisime õues seebimulle puhumas ja vaatasime, kuidas need ära jäätusid.

Lisaks oli meil kaasas veel mikroskoop, millega vaatasime õues lumekristalle. Lumehelbed me ei leidnud, kuna lumi oli hoopis suhkru moodi kristalliline.

Peale seda tulime klassi ja vaatasime, kuidas vett kuumutades tekib aur ja udu ja arutlesime, kuidas samad protsessid looduses toimuvad.

Päeva lõpus toimus rühmades rühmaliikmete kaasatöötamise analüüsimine ja hinnangute andmine. Ühiselt arutleti kas õpilane osales rühmatöös aktiivselt, kas oskas kaasõpilasi kuulata, tegi ise ettepanekuid, oskas neid põhjendada ning kas oli kaasõpilaste vastu viisakas.

Õpetaja pani eelmisel õhtul ühe jäälaterna õue jäätuma. Loodan, et lapsed ka kodus vee ja pakasega mängivad ja erinevaid jääskultuure kooli näitusele toovad.