Õpetaja küsis õpilaselt: "Mis on inimese elu suurim kurbmäng?"

"Küllap see, et inimene ei leia oma küsimustele vastuseid," vastas õpilane.

"Ei," ütles Õpetaja, "vaid hoopis see, et ta ei leia küsimusi, millele vastuseid otsida."

Raamatust "Õpetajat otsimas"


esmaspäev, 13. veebruar 2017

Metsas jälgi otsimas.

Otsustasime enne lume sulamist, käia metsas ja vaadata, kelle jälgi me seal näeme. Seadsime sammud Aasumäe poole. Koolimaja kõrval oleva puu otsas märgati kohe rasvatihast. Lapsed on juba nii osavad, et oskavad emas- ja isaslinnul vaevata vahet teha.  Edasi liikudes märkasid tähelepanelikud silmad ujula kõrval oleval põllulapil jänese jälgi. Jõudsime järeldusele, et jäljekütid ei peagi koolimaja juurest väga kaugele minema. Pirita jõe ääres vaatlesime parte ja kuulasime nende prääksumist. Laululava taga olevale suusarajale oli kobras langetanud päris suure puu.  Uurisime lastega lähemalt kopra hambajälgi puul ja maha kukkunud laastusid. Metsas nägime hiire maha jäetud jäljerada, väikese linnu tehtud jäljerida ja kitse jälgi. Kui metsast välja jõudsime, tegime väikese pikniku, sõime kringlit ja jõime sooja glögi. Peale seda oligi aeg seada sammud koolimaja poole.
Koolimajja jõudes olid lapsed kõndimisest pisut väsinud, kuid nende silmad särasid ja põsed õhetasid mõnusasti. 


Kopra langetatud puu


Metsas jalutades leidsime päris mitmeid orava tehtud jälgi.



 Lisaks orava käpajälgedele, leidsime ka käbi närimise jälgi. 



Metsas olid jalutanud ka kitsed